Rahavoogude aruanne

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid  (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid), rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

See, mida ettevõtte kajastab rahana, tuleb defineerida raamatupidamise siseeeskirjas. Erinevad käsitlused võivad tekkida just raha ekvivalentide ehk rahalähendite osas, näiteks likviidsete finantsinvesteeringute klassifitseerimisel raha ekvivalentideks või lühiajalisteks finantsinvesteeringuteks.

Rahavoogude aruande peamine ülesanne seisneb selles, et anda informatsiooni ettevõtte rahade laekumise allikatest ja näidata, kuhu raha kasutatakse. Mis mõtteid tekitab näiteks selline pilt, kus äritegevuse rahavood on negatiivsed, raha laekub materiaalsete põhivarade müügist ja omanikele makstakse dividende?

Kuna rahavoogude aruandes on rahade liikumine rühmitatud kolme erineva tegevuse vahel, on oluline määratleda nende tegevuste sisu. Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite järgi loetakse investeerimistegevuseks põhivarade ning muude investeeringute (v.a raha ekvivalendid) soetust ja müüki. Finantseerimistegevuse tulemusena muutuvad ettevõtte omakapitali või laenude koosseis või suurus. Äritegevus on kõik muu tegevus, mida võiks kokkuvõtlikult nimetada põhitegevuseks ja muuks äritegevuseks. Artiklis on lähtutud eeldusest, et rahavoogude teemas ei käsitleta finantsasutusi, kelle jaoks  näiteks antud laenud, saadud intressid ja dividendid on äritegevuse rahavood.

Äritegevuse rahavood

Äritegevus rahavoogusid võib kajastada otse- või kaudmeetodil.

Otsemeetodi kasutamisel näidatakse brutosummadena (eraldi laekumised ja väljamaksed)) kõik olulisemad äritegevusega kaasnevad rahade laekumised ja väljamaksed (RTJ 2).

Näiteks laekumine müügist leitakse kas pangakontode ja kassa laekumiste tulemina või läbi bilansi ja kasumiaruande.

Näide 
Arvestusperioodil on müük sularahas 4000 (laekumine kassasse), krediitmüük (arvega) 10 000, millest laekus arvelduskontole 9000.

Bilansis: nõuded ostjatele olid aruandeperioodi alguses 2000, aruandeperioodi lõpus 3000.
Kasumiaruandes: aruandeperioodi müügitulu 14 000.

Rahakontode järgi laekumine müügist: 4000 + 9000 = 13 000

Bilansi ja kasumiaruande järgi on raha laekumine müügist: 14 0000 + (2000 – 3000) = 13 000. Seda varianti saab kasutada ettevõte oma tarbeks suurusjärgulise hinnangu andmiseks, kui ametlikult esitatakse aastaaruandes  rahavoogude aruanne kaudsel meetodil.

Kaudmeetodi kasutamisel  korrigeeritakse aruandeaasta kasumit, et leida äritegevuse rahavood. Äriregistri elektroonne aruanne ja näidisskeem RTJ 2-s põhinevad äritegevuse kasumil.

Investeerimistegevuse rahavood

Investeerimistegevuse rahavood koostatakse otsemeetodil, kus brutosummadena näidatakse kõik olulised laekumiste ja väljamaksete kategooriad.

Et defineerida investeerimistegevuse rahavood, tuleb lähtuda sellest, mis on põhivara ja juurde arvata lühiajalised investeeringud (v.a raha ekvivalendid).

Näide
Kuigi investeerimistegevuse rahavood tuleb näidata brutosummades, võiks ka siin meeles pidada olulisuse printsiipi. Kui materiaalne põhivara ostetakse 200 000 ja põhivara  müügist laekub 20, oleks laekumise summa ebaoluline ja investeeringute all võiks näidata väljamakseid 199 980.

Finantseerimistegevuse rahavoogude kajastamine

Finantseerimistegevuse rahavood kajastatakse otsemeetodil, kus brutosummadena näidatakse kõik olulised laekumiste ja väljamaksete kategooriad.

Näide

Üheks enamlevinud veaks on kapitalirendi kajastamine, kus kapitalirendiga põhivara soetust näidatakse nii investeeringute kui ka finantseerimiste all. Õige on näidata finantseerimistegevuse all vaid kapitalirendi tagasimakse osa.

Küsimusi enesekontrolliks enamlevinud vigade teemadel

1. Kas raha ekvivalentide (näiteks kolmekuune nõudmiseni hoius) liikumist rahaks (näiteks pangakontole) kajastatakse rahavoogude aruandes?

Vastus: ei, kuna rahavood ei hõlma raha või raha ekvivalentide komponentide vahelisi liikumisi (IAS 7).

2. Kas on võimalik, et tähtajalist deposiiti (tähtaeg kaks aastat, lõpetamis- ja kasutamis-piiranguteta) loeb üks ettevõtte rahaks ja raha ekvivalentideks ja teine ettevõte investeeringuks.

Vastus: jah. Siin on oluline raha ja raha ekvivalentide sisu avamine aastaaruande lisades, IAS 7 nõuetest tulenevalt.

3. Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamine.
Ettevõte soetas põhivara 10 000 ja tasus 4000, võlg 6000. Kumb variant on õige?

Äritegevus: kohustuste muutus +6000
Investeerimistegevus: põhivara soetus: −10 000
Raha muutus: −4000
Vastus: vale

Investeerimistegevus: põhivara soetus: − 4000
Raha muutus: −4000
Vastus: õige

4. Kaudsel meetodil  rahavoogude aruande koostamine.
Ettevõte müüs masina, mille soetusmaksumus oli 30 000 ning akumuleeritud kulum müügimomendil 24 000. Müügist laekus raha 5000. Kuidas näidatakse antud tehing kaudsel meetodil koostatavas rahavoogude aruandes?

Vastus: äritegevuse rahavoogusid korrigeeritakse mitterahalise muu ärikuluga (kahjum põhivara müügist +1000 (5000 − 6000) ja investeerimistegevuse alla näidatakse laekumine materiaalse põhivara müügist +5000.

5. Ettevõtte aktsiakapitali suurendati mitterahalise sissemaksega 7000 (masin).
Kumb variant on õige?

Investeerimistegevus: −7000
Finantseerimistegevus: +7000
Vastus: vale

Investeerimistegevus:  0
Finantseerimistegevus: 0
Vastus: õige

Kui nüüd küsida, kas parem on otsene või kaudne rahavoogude koostamise meetod, siis ühest vastust pole. Kaudse meetodi puhul seotakse omavahel kasum (eelkõige ärikasum) ja rahavood äritegevusest. Sel juhul tekib võrdlusmoment ärikasumi ja äritegevusest laekuvate rahavoogude vahel. Otsemeetodi rakendamine annab informatsiooni, mis on kasulik tulevaste rahavoogude hindamisel ning mis ei ole kättesaadav kaudmeetodi rakendamisel. Seetõttu soovitab IAS 7 põhitegevuse rahavoogude kajastamisel kasutada otsemeetodit.

Olenemata kasutatavast meetodist peavad tulemused (kolme tegevuse rahavood) olema samad.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll